Laoarvestus ja laohaldus Laoseisu kujunemine Ladu20 hoiab laoseisu kolmel tasemel: Kaubapõhiselt (moodustub kauba partiide laoseisust) Partiipõhiselt Partii paigutuse põhiselt laoaadresside lõikes Lõik sisse- ja välja- liikumised tehakse Ladu20s partiipõhiselt märkides juurde aadressi kust/kuhu kaup liigub. Ladu20 mõjutavad laoseisu: sissetulekud väljastused aktsepteeritud tagastused inventuurid (aktsepteeritud read) laoaadressidevahelised kanded Laoseisu ei mõjuta: ostutellimused, müügitellimused, tagastustaotlused ja aktsepteerimata inventuuri read. Laoseisu arvutamise valem Lõpliku laoseisu arvutamiseks (sõltumata, kas partii või kauba oma) kasutatakse järgnevat valemit: hetkeseis = algseis + sisse võetud kaubad + toodetud kaubad - väljastatud kaubad - maha kantud kaubad Laoseisu arvutamine toimub iga kauba liikumisega seotud toimingu järel automaatselt ning tulemus kajastub partii ning kauba andmetes. Laoseisu ülevaated Kõige mugavama ülevaate kaupade laoseisust  "Laoseis" Selles aknas on kaupade loetelu ja aktiiver kauba kohta kuvatakse  laoseisu info partiide lõikes kauba liikumiste ja ajaloo infot laoaadressidepõhist paigutust laoseisu infot filiaalides Lehel "kaubad koos partiidega" on kaupade loetelu asendatud partiipõhise kaupade loeteluga. Siit on lihtne otsida kaupu mis hakkavad aeguma n. järgmine nädal.  Kui on seadistatud reegel millised partiid kantakse automaatselt maha (n. kaalukaupadel partiipõhised laojäägid alla Xg või aegunud partiid), siis siit saab ka need kiiresti kätte ja samas kohe teha ka automaatselt mahakandmisdokumendi. Kaupade paigutused Ladu20s on süsteemselt arvel kaupade ja pariide täielik paigutus- st., et iga hetk on teada täpselt kus laoaadressil mis kauba mis partii kui suures osas parasjagu asub. Selleks, et  kogu süsteem töötaks  vigadeta on oluline, et laomehed registreerivad kaupa lattu paigutades, laosiseselt liigutades ja kaupa välja komplekteerides alati kogu töö korrektselt. Kõige mugavamalt näeb  Ladu20s laopaigutuse hetkeseisu Laoseisu aknast. Laosisesed liikumised Ladu20 laosisesed liikumised mõiste all mõtleme kahte erinevat sisu: Kauba viimine ettevõtte ühest laost teise (n. Tallinnast Tartu) Kauba nihutamiselt ühelt laoaadressilt teisele   Füüsiliselt eraldi laokohtade vaheline liikumine Füüsiliselt eraldi kohtadel asuvad sama ettevõtte laod on enamasti Ladu20s süsteemi siseselt lahendatud eraldi "omanik/ ladudena". Kauba nihutamiseks ühest laost teise tehakse saatvast laost väljastus ja kauba saabumisel sihtlattu tehakse sinna sissetulek. Sisuliselt on pealtnäha liikumine väga analoogne klientide ja tarnijate vahelise kauba liikumisega.  Sellise laoliikumise tellimiseks saab süsteemis kasutada eriliigilisi ostu- ja müügitellimusi. Laosisene aadressidevaheline kauba liigutamine Laoaadresside vaheline liikumine tehakse enamasti Laomees tarkvaras ümberpaigutusega.  Ladu20s on võimalik sisestada ka laoliikumine käsitsi. Selleks tuleb aknas "Laoseis" alumises parempoolses laopaigutuse aknas klikata aadressile kust soovitakse kaupa ära paigutada. Seejärel avaneb aken kus kasutajal on võimalik sisestada sihtaadress ja ümber paigutatav kogus.  Üldjuhul laosisesed ümberpaigutuste tellimused on süsteemis seadistatud kuvama automaatselt vastavalt aadressidele või piirkondadele määratud piirnormidele.        Inventuurid Laoseise on aeg-ajalt soovitatav üle lugeda. Seda nimetatakse enamasti inventuuriks.  Ladu20s saab olla peamiselt kahte tüüpi inventuure: üldinventuur - koostatakse Ladu20-st jooksev päevapõhine inventuur - tekib automaatselt, kui Laomehe rakenduses kantakse kaupu maha laoseisu fikseeringuga Üldinventuur Üldinventuur on inventuur mis on algatatud Ladu20s kasutaja poolt. Selleks koostatakse inventuuri moodulis inventuuri algseisuga blankett. Blanketi koostamisel on kasutajal võimalus määrata kui suur inventuur on (mis kaubagrupid ja aadressid on kaasatud). Peale blanketi koostamist peaks toimuma Laomees tarkvara abil kauba ülelugemine laos. Iga koguse ja aadressi ülelugemisest jääb süsteemi jälg et kes ja mis kell vastava koguse kust registreeris.  Peale seda kui  kõik kaubad on laos Laomees tarkvara abil üle loetud, on võimalus  Ladu20s vaadata tulemust, aktsepteerida sobivad read, märkida mingid read kahtlaseks ja saata uuesti üle lugemisele.  Inventuuri akna all paremas servas on partiipõhiselt näha mis aadressilt mis koguses ja milline laomees kaupa luges.  Ridu saab üle lugemiseks märkida  kahel viisil: võimalus on märkida partiipõhiselt, et see partii vajab ülelugemist võimalus on mingid lugemised märkida, et need tunduvad kahtlased.  Peale ülelugemist tuleb vaadata read ükshaaval üle ja otsustada missugused lugemised on need, mida arvestatakse inventuuris (vajadusel eemaldada lugemistelt linnuke "arvestada") Selleks, et teostatud inventuuri tulemusel saadud laoseis muudaks ära Ladu20 laoseisu tuleb inventuuri read ükshaaval aktsepteerida(saab teha ka kõik read korraga).  Inventuuri blanketi koostamisest kuni inventuuri lõpuni (kõigi soovitud ridade aktsepteerimiseni) ei tohi kaupa laos liigutada ei sisse ega välja!!! Aktsepteeritud inventuuri ridade kohta tekib Ladu20s väljastusdokument. Selle dokumendi summa on inventuuri ülelugemisel tekkinud laoseisu muutus  Jooksva inventuuri päevapõhine koond Laomees tarkvaras on võimalik laomeestel  suvalisel hetkel registreerida kauba laoseisu erinevus süsteemis oleva laoseisu ja riiulis oleva koguse vahel. Kõigist ühe päeva jooksul tehtud "laoseisu fikseeringutest" moodustub automaatselt päevapõhine koondinventuri dokument. Selles on registreeritud, et mis kell ja milline laomees mis kaupa ja mis aadressil probleemi registreeris  (mis oli algseis ja mis on fikseeritud seis). Pakkeüksused Ladu2 0 koos mobiilse laotöö tarkvaraga Laomees võimaldab registreerida pakkeüksusi. Andmete kogumine ja funktsionaalsus on tagatud tänu mobiilsele kaupade komplekteerimisele.  Põhiline tööprotsess noppimisel: Laomees alustab pakkeüksust. Kõik järgmised komplekteeritavad kaubad  registreerib süsteem automaatselt, st. et need pannakse avatud pakkeüksusele. Kui vastav pakkeüksus on täis, siis on laomehel võimalus pakkeüksus lõpetada, trükkida välja vajalikud pakkeüksuse kleepsud ja alustada uut pakkeüksust.    Jääkide mahakandmine Kui on soov laoarvestusest maha kanda mõned aegunud kaubad või kaalukaupade marginaalse kogusega laojäägid, siis seda saab teha kahes menüüpunktis: a. "Inventuur" menüüpunkt "Partii jääkide mahakandmine" b. "Laoseis" aknas lehel "kaubad koos partiidega" Eelduseks on Ladu20 poolt seadistus, et mis tingimustele vastavaid partiijääke süsteem võimaldab nii maha kanda.  Mahakande kohta teeb Ladu20 automaatselt mahakandmise liigi alla väljastusdokumendi.       Ringlustaara arvestus Ringlustaaradena peetakse enamasti euroaluseid, BEPCO plastkaste ja igasugu teisi suhteliselt suure omahinnaga taarasid/ kaste, mille kohta peetakse enamasti arvestust klientide ja tarnijate lõikes. Kõik erinevad ringlustaarade liigid registreeritakse Ladu20's kaupade registris ja neile tuleb panna linnuke "ringlustaara". Ringlustaarade kohta peab Ladu20 automaatselt liikumiste alusel kliendipõhiselt saldosid.  Kui on vajadus muuta Ladu20 poolt automaatselt peetud leitud taara saldot (fikseerida mingi hetke saldo), siis tuleb taara saldode registrisse sisestada vastav kirje. Omahinna arvestusloogika Ladu20s Üldised põhimõtted: Kaubakulu (omahinna) arvestusse võtab Ladu20 lisaks kauba otsesele ostuhinnale ka kõik sissetulekule registreeritud lisakulud (transpordi maksumus, tollikulud, vahendus). Kaubakulu hoiab Ladu20 partiipõhiselt.  Omahinda mõjutavad Ladu20 normaalolukorras kõik sissetuleku dokumendid. Täiendavalt võivad kauba omahinda mõjutada erimärgistusega "Fix.oh." väljastusdokumendid (n. kui võetakse tagastusega tagasi kaupa mida Ladu20s ei ole kunagi arvel olnud. ) Ladu20 arvutab samasse partiisse kaupa juurde võttes uue kaalutud keskmise omahinna matemaatiliselt dokumentide kuupäevade järgi arvutatud varasema jäägi ja selle omahinna ja lisandunud koguse omahindade kaalutud keskmisena.  Tagamaks maksimaalselt korrektset omahinda ka juhul kui muudetakse dokumente mis mõjutavad ajaloos laoseise, siis Ladu20 arvutab igaöiselt uuesti jooksvalt ümber omahinnad ja muudab ka varasematel dokumentidel. Muuta on võimalik ja ümberavutus tehakse vaid avatud perioodi kohta (üldiselt soovitame panna lukku periood mis on kuni eelneva kuu lõpuni).     Näide 1. Lattu saabus kaupa 1.jaanuar 50  tk hinnaga 500 EUR tk., täiendavalt registreeriti, et koorma transpordiks kulus 250 EUR Kui koormas muud kaupa ei ole, siis on kauba omahinnaks Ladu20s (500*50+250)/10= 505 EUR/tk Peale seda kui sellest kaubast müüdi maha 30 tk. saabus 1 veebruar kaupa juurde 10tk hinnaga 400 EUR/tk Sellest hetkest alates on kauba/ partii uueks omahinnaks (20*505 +10*400)/30=470 Perioodil 1. jan - 1. veb  oli kauba omahinnaks 525 EUR/tk. ja alates 1.veebruarist oli kauba omahinnaks 470 EUR/tk Kui kauba müügihind on koguaeg ühtlane, siis aruandlus annab info, et jaanuaris müüdud vastava kauba juurdehindlus on oluliselt  suurem kui veebruaris.  Näide 2. Eelmise näite dokumente muudeti nii, et kustutati süsteemist üks väljastus ja alles jäid dokumendid nii, et januaris müüdi kaupa vaid 5 tk. Sellisel juhul arvutab Ladu20 hinnad ümber ja leiab, et alates 1.veebruarist on uueks omahinnaks (45*505 +10*400)/55=485.909                       Laoaadressid Laoaadresside registris on kirjeldatud laoaadressid, nende tüübid ja laoaadresside läbikäimise järjekord optimaalselt kauba komplekteerimiseks.  Suuremates ladudes kasutatakse enamasti kahte sisult erinevat tüüpi laoaadresse: aktiivaadressid ja passiivaadressid. Peamine komplekteerimine käib vaid aktiivaadressidelt. Passiivaadressidelt käib vaid alusepõhine komplekteerimine ja aktiivaadresside varustamine.   Läbikäimise järjekord on arvuliselt kasvavas jadas olev number. Kui soovitakse miski aadress nihutada komplekteerimisel teiste  omavahel järjestikkuste aadresside vahele, siis tuleb nihutatava aadressi järjekorranumbriks panna suvaline arv, mis asub kahe eelnimetatud aadressi järjekorranumbri vahel.         Aktiiv- ja passiivaadressid Laos võib olla erinevaid tüüpe laoaadresse. Kõige levinumalt jaotatakse laoaadressid kaheks "aktiivaadressid" ja "passiivaadressid". Enamasti käib Laomehes kauba komplekteerimine peamiselt "aktiivaadressidelt". Passiivaadressid asuvad üldjuhul komplekteerimisala kaugemas servas või kõrgemal ja nendest varustatakse peamiselt aktiivala.  Kui on kasutusel lahendus et iga kaupa saab olla aktiivaadressil vaid kuni 1 euroalus, siis Laomees tarkvara üldjuhul suunab komplekteerija otse esimesele vanima sobiva partiiga passivaadressile.        Laotöö mõõtmine Kui laotööd tehakse Laomees tarkvaraga, siis on automaatselt registreeritud iga kauba arvelevõtmise ja väljastamise dokumendi rea põhiselt vastava rea tegija ja tegemise aeg. Täiendavalt registreeruvad süsteemi automaatselt inventuuride lugemised ja kauba laoseisesed ümberpaigutamised.  Nende andmete pealt teeb Ladu20 kogu vajaliku laotöö ülevaate aruandeid. Aruannete koostamine käib läbi Ladu20 aruannete sektsiooni. Tänu automaatsele kogu info registreerimise korrektsusele saab ka hiljem teha kvalitatiivset mõõtmist (n. kliendilt tagasi tulnud pretensioonide alusel).  Partiide käsitlemine (FIFO, LIFO, muud) Kõik aegumise jälgimist vajavad kaubad on Ladu20s arvel partiidena. Tänu sellele on iga partii kohta süsteemil teada tema aegumiskuupäev ja saabumiskuupäev. Sõltuvalt kauba iseloomust on lisaks eelmainitule vajadusel registreeritud ka partii number ja/või  tootmiskuupäev, mille järgi on võimalik tagada tuvastatavust ka tagantjärele. Kauba värskuse nõude tagamine Klientide poolt esitatud kauba värskuse nõuete korrektseks jälgimiseks tuleb kliendikaardil kirjeldada kauba värskuse nõuded.  Üldise kauba värskuse nõude saab kirjeldada kliendikaardil "kauba värskuse nõue% " lahtrisse. Juhul, kui üksikute kaupade suhtes kehtivad erinevad reeglid, saab need kirjeldada lehel "kaubapõhised värskuse erikokkulepped". Kauba komplekteerimisel juhendab Laomees/ Ladu20 programm kasutajat võtma kõige vanema realiseerimisajaga partii mis aegumisnõuete alusel vastab kliendi ootustele.  FIFO | LIFO | Kauba värskuse erikokkulepped Ladu20 võimaldab kasutada laost väljastamiseks nii FIFO kui ka LIFO meetodeid, pakkudes komplekteerimiseks ja väljastamiseks vastavalt sobivaima partii sõltuvalt sellest, millist varianti klient vajab. Seadistuse teeb selles osas KMA kliendikokkuleppe alusel. Erandiks on aeguvad kaubad , mille puhul ladu pakub vaikimisi väljastamiseks alati esimest sobivat partiid kõige varasema võimaliku aegumiskuupäevaga. See vähendab riski, et klientidele väljastakse kaupa, mis on küll FIFO/LIFO alusel sobilik, aga hilisema aegumiskuupäevaga. Varaseim "sobiv" partii tähistab samuti sobivust, kui kliendiga on sõlmitud kauba värskuse või eluea kokkuleppeid. Viimane käitumismudel on tavapärane kaubavahetusel suuremate jaekettidega, kes nõuavad saadetud kaubast endale kindla protsendi elueast - seega võib sellisele kliendile FIFO või LIFO mudeli asemel sobida hoopis mõni teine partii.